Pälsoni posteljon

Täna möödub tosin aastat minu lemmikõpetaja, Igor Holtsi, lahkumisest. Aasta tagasi sai kirjutatud temast väikene lugu "Poiste Sõnas", saagu see nüüd ka siin avaldatud. Ma k ä isin kunagi, pakun, et see v õ is olla  ä kki aastal 1986, linnalaagris. Korraldati seda Raekoja platsil asuva  Varia nimelise „ kultuurimaja ”  kaudu.  Ü hel hommikul sunniti meid programmi kohaselt Raadile linnulaulu kuulama. Esmalt vantsisime kella poole kuue paiku hommikul Raadi obeliski juurde, kuna seal aga seltsimees linnulaulujuhendajat v ä lja ei ilmunud, siis otsustati noored s ü dalinna tagasi juhtida l ä bi Raadi kalmistu. Ja enne ä e imet, linnulauluspetsialist ootas meid hoopis seal. M ä letan, et  ü sna kohe hakkas vihma sadama,  ü le kalmistu maandusid, loodetavasti  õ ppelennult naasvad, n õ ukogude armee pommitajad, aga t õ epoolest sellest k õ igest kaikus  ü le k õ rvulukustav linnulaul.   N ä dalap ä evad tagasi otsustasin seda m ä lupilti korrata. ...

Möödunud aastal ilmus kinnise väljaande "Poiste Sõna" juubelinumber. Kaks lugu, mille autoriõigused mulle kuuluvad, avaldan ka siin.  Kusagil keskkoolis, Gorbatšovi korra edenedes, hakkas tekkima suhtlus välismaailmaga-läänesuunaline siis. Parimatel meist õnnestus käia unelmate USA-s ja niimoodi kogeda American Dream’i. Teised, kellel vähem vedas, said näha Uppsalat või Vantaat, mina aga Costinestit.  Selle reisi aruandluseks ei kulutatud hiljem ühtegi koolitundi - polnud ju ikkagi USA, aga ehk veidi ka seetõttu, et tüüpilise koolireisiga oli sellel väga vähe ühist. Ei mingeid lõputuid ekskursioone, koorilauluga aktuseid ega muud taolist. Kaks nädalat all inclusive kuurortis, kus sõna otseses mõttes võeti juba siis raha lollidelt lääne abiorganisatsioonidelt, et see Ida-Euroopas suure kaarega laiaks lüüa. Ma nüüd ei suudagi meenutada, kuidas see reis tekkis ja miks sinna just mina ühes paralleelklassi Ruthi ja Peetriga sõitsin. Igal juhul möödunud suvel tähistasime me selle ...