Pälsoni posteljon

Ruuge koeralaps end liigutas, aralt, kartlikult ta silmad avas, hellalt kõrvu liigutas, siis kuulatas, ulgudes kuis rakett end lennutas. Pererahvas sigis-sagis, oldi erutunud, mure nende hinge saagis. Ootamatult saabus õudne vaikus, läinud pere, südamesse puges paha aimdus, enne veel kui pomm seal taamal paukus. Taksikutsu siia jääda ei saanud ega tahtnud, eemaldus ja mälestused maha matnud, enne kui ta kodust lõpuks lahkus, lootus siia veel kord tulla lahtus. ©️Annaleen 📷 news.zerkalo.io